Sekretariu Estadu Kultura, Virgílio Simith iha nia diskursu hato’o parabens ho ksolok tebes ba komunidade timoroan sira nebe hela iha Australia, tamba sira la haluha ita nia kultura, atu promove no haburas nafatin iha rai liur. Ne diak tamba ita hadomi ita nia kultura rasik iha era globalizasaun nebe kultura faktor ida determinante ba povu no nasaun ida hanesan Timor-Leste atu hatudu nia identidade iha mundu tomak.
Tinan-tinan komunidade timoroan iha rai Australia sempre selebra nia tradisaun rasik. Iha Festival ne sira hala’o expozisaun, dansas tradisionais, banda muzika no animasaun sira seluk. Komunidade australiana mos hetan konvite hodi partisipa iha Festival ne nune sira konhese diak liu tan riku soin kultura Timor nian.
Objektivu husi Festival maka fo importansia ba valor bot husi kultura Timor.
Alem ne Sekretariu Estadu Kultura ho Embaixada Timor-Leste Melbourne, Australia hala’o enkontru ida ho Sra. Padmini (Manager of Immigration Museum), Sra. Tatiana Mauri (Community Engagement), Sra. Amy Bugeja (Partnerships Officer) iha Imigrasaun Museu. Liu husi enkontru ne Imigrasaun Museu husu ba Sekretariu Estadu Kultura atu bele haruka funsionariu ida husi Museu ba tuir treinu konaba konservasaun ba interior Museu. Imigrasaun Museu prontu atu fo apoiu ba reabilitasaun Uma Lulik iha Soibada. Iha parte seluk Sekretariu Estadu Kultura explika katak gabinete kultura koopera ho Embaixada Amerika hodi halo reabilitasaun Uma Lulik iha rai Timor no mos koopera ho MAGNT iha Drawin, Australia simu funsionariu balun nebe tuir treinu konaba Museu.